Du er her:

Bázahusat Biedjovákki ruvkkiid ovddeš doaimmaid maŋŋá

Bázahusat Biedjovákki ruvkkiid ovddeš doaimmaid maŋŋá. Foto: Svein Lund

Bissovaš bargosajit?

Guovdageainnu luonddugáhttenlihtu čálus Biedjovákki ruvkkiid birra

Dárogillii / på norsk

Leat milliarddat diinenláhkái Finnmárkku minerálain. Oasusspekulánttat álget mášuhuddat, mineralháttit sáhttet gáhččat fas fargga. Dál ferte beassat álgit farggamusat, ja gurret riggodagaid nu jođánit go sáhttá. Dađi bahábut de leat ain muhtin lágat Norggas mat goazahit sin, mat mearridit ahte álbmotválljejun orgánat ja stáhta bearráigeahččanorgánat galget buktit oainnuset. Ja eará ealáhusat maid seaguhit iežaset áššái ja čuoččuhit luonddu suodjaluvvot sin eallinláibbi geažil.
Diet dagahit ahte direktøra-rávkkit fertejit geahččalit oažžut álbmoga sin beallái, geahččalit čalmmustahttit ahte leat hirbmat ovdamunit ja heajut bealit eai báljo leat. Guovttis leaba ollu bargan dieinna áššiin. Nussira direktøra Øystein Rushfeldt lea dán rádjái lihkostuvvan Fálesnuoris buorebut go maid Arctic Golda direktøra Lars-Åke Claesson lihkostuvvan Guovdageainnus. Muhto Claesson ii vuollán, ja čállá áviissain buressivdnadusaid birra guovdageaidnulaččaide jos fal beare beassá roggat veaikki ja golli Biedjovákki guovllus. 26.10.2012 čállá son Finnmárkku Dagbladis "Mineralnæring gir arbeid", váldosisdoallu lea ahte bohtet 100 bargosaji ja ahte bargguhisvuohta suohkanis unnu ollu. Dien olis háliidit mii jearrat muhtin áššiid birra, ja sávvat ahte Claesson vástidivččii.

1. Man guhká bistet diet bargosajit?
Čállosis i daja Claesson maide dien birra. Arctic Golda ságas lea logi jagi ruvkedoaibma. Oalle oanehis áiggi mii sáhttá šaddat vel oanehet. Plánaprográmmas čuožžu ahte leat gávdnan málmma viđa jagi ovdii. Maid de áigot bargat nuppi vihtta jagi? Lea go doaivva gávdnat lihka seamma sajis vai fertejit go viiddidit guovllu jos galget logi jagi roggat? Šattaš go vihtta dahje logi jagi – mii báhcá báikkálaš servodahkii maŋŋil?

2. Lea ruvkedoaibma čoavddus bargguhisvuhtii?
Arctic Gold lohká ahte sii háliidit guovllu olbmuid bargui. Eaktun lea diehttelaš ahte gávdnet oahppan olbmuid. Gállis Guovdageainnu bargguhemiin lea máhttu ja healsu bargat ruvkkes? NAV oaivvilda ahte soitet logenáre geain lea dohkálaš duogáš. Lea go Arctic Gold suokkardan gallása lea realistalaš báikkálaččat bidjat bargui?

3. Gádju go ruvkedoaibma suohkanbušehta?
Galle proseantta dahje promilla vearrosisaboađuid addet diet bargosajit suohkanbušehttii? Dán rádjái eat leat oaidnán makkárge rehketbihtá. Mii diehtit ahte ruvkefitnodaga sisaboađut mannet stáhtii, smávva promilla manná FEFOi. Suohkan oažžu oasáža vearus maid ruvkebargit mákset geat leat Guovdageainnus eret. Eanas oasis, olbmot geat gullet eará suohkaniidda, ii oaččo Guovdageaidnu maidege. Ja go de geassá eret suohkana goluid maid ruvkedoaibma dagaha, vel go de báhcá mihkkege?

Mii de báhcá midjiide? Várra logenáre bargosaji vihtta jahkái ovdal go fas loahpahuvvo. Ollu bargosajiid massá boazodoallu seamma áiggis – ja maŋŋil?
Ruvkefitnodahkii ja sin oasuseaiggádiidda ii leat diet mihkkege váttisvuođaid vaikko ruvkeguovlu billahuvašii ágibeaivái. Jos dál suohkan dohkkeha plánaid 10.12.2012 ja regulerenplána okta váikkuhusčielggademiin boahtte jagi, de álget ruvkedoaimmain ja rogget 5-10 jagi, ja dan maŋŋil de mannet fas. Mii de lea Guovdageaidnu sin čalmmiin? Moadde miljovnna báŋkkus ja muittut muhtin ceaggá gili birra gii ille mieđiha, ferteje čálašit áviissaide ja váidalit eiseválddiide ja addit stuora lohpádusaid politihkkáriidda ovda de njealját geardde dohkkehii sin plánaid.
Maŋŋil vuosttaš áigodaga, 1970-loguin, de árvvoštalai suohkan iežas suohkanprográmmas ahte ledje eanet golut go boađut Biedjovákki ruvkkes. Makkár konklušuvnnat son leat 2020:s? Ain lea áigi bissehit ruvkke.

Guovdageainnu luonddugáhttenlihttu
Svein Lund

Artikkelen ble sist oppdatert: 18.02.2015

Ođđasat

Viser fra 1 til 4 av totalt 21 artikler