Du er her:

Riehpovuonjohka

Riehpovuonjohka golgá Riehpovutnii. (Govva: Svein Lund).

Sámediggi hilgu Nussir-ruvkke

Buorre bargu, Sámediggi

Cealkámus Ávjovári luonddugáhttenlihtu jahkečoahkkimis 05.03.2016

Ávjovári Luonddugáhttenlihttu lea ilus go Sámediggi stuora eanetloguin lea cealkán ahte eai doarjjo Nussir ASA plánaid ahte deavdit ruvkebázahusaid Riehpovutnii. Eanetlohkui gullet sihke ovddit ja dálá ráđđehusa stuorimus bellodagaid sámediggejoavkkut, ja dat berre leat duođalaš várrehus riikkaeiseválddiide ahte Nussira plánaid dohkkeheapmi lea duođalaš luonddunuoskkideapmi ja sámi álbmoga badjelgeahččan.

Ávjovári Luonddugáhttenlihttui gullet Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu ja Davvesiida. Vaikko Nussir-ruvki ii boađe ge min guovlluide, de dat guoská midjiide maid, danin go dat boahtá čuohcat Guovdageainnu boazodolliide geain dien guovllus leat geasseguohtumat, guottetbáikkit ja johtolagat. Mis leat miellahtut geat barget bohccuiguin, muhtun dain ja gullet daid orohagaide maidda ruvkedoaibma guoská, ja sii leat earenoamáš ilus Sámedikki mearrádusa dihte.

Ságat aviisa čállá váldočállosis «følg folkets vilje i Repparfjord». Movt Ságat áigu vuhtiiváldit boazodoalloberoštumiid? Eai go sii leat maid oassi álbmogis, vaikko eai leat registrerejuvvon Fálesnuori suohkana álbmotregistarii, ja ii oktage leat válljejuvvon Fálesnuori suohkanstivrii ovddidit sin beroštumiid? Sámedikki gulaskuddancealkámušas Nussira birra čuoččuhedje Fálesnuori suohkanstivrra ovddasteaddjit ahte go suohkanstivra lea cealkán juo, de dat mearkkaša ahte mearrasámiid leat cealká juo Nussirii. Fálesnuori mearrasámi álbmoga váldoealáhusa ja kultuvrra vuođđun lea álo leamaš guolásteapmi, ja jus dan galgá ain nannet, de ferte ođđasis huksegoahtit guollehoidduid, mat dál leat oalát heaittihuvvon, ovdalaš badjelmearálaš guollebivddu, ruvkenuoskkideami ja stáda guolástuspolitihka geažil. Organisašuvnnat mat galget áimmahuššat guolástusaid ja mearrasámiid beroštumiid diein guovlluin, leat vuostálastán ruvkebázahusaid luoitinlobi vutnii, nugo mearrasámi bivdo-ja gulastanorganisašuvdna Bivdi, Sámi álbmotlihttu. Riddoguolástansearvi ja Guolástansearvi. 1970-logu ruvkedoaimmaid áiggi ja dan maŋŋil, lei váttis vuovdit Riehpovuona guliid, ii ge boahtteáiggis dáidde šaddat álkit márkanastit vuotnaguoli iige biebmoguliid dan “suohkanis gos lea máilmmi stuorámus arktalaš mearraduvdni».

Nussir nuoskkideapmi ii biso Fálesnuori suohkanráji siskkobealde, muhto boahtá viidánit mearačáziid mielde guhkás fávlái ja loahpas boahtá min borramušbeavdái, Áhpedutkaninstituhta meroštallamiid mielde. Min mielas lea maid mearkkašahtii go Fálesnuori suohkan, mii ovdal ii leat nu bearehaga beroštan sámivuođas, dál geavaha mearrasámi kultuvrra vuođđun go ákkastallá manne ferte ásahit ruvkedoaimma mii boahtá billistit vejolašvuođaid ahte nagodit ealáskahttit suohkana guolleealáhusa.

Mii doaivut ahte Sámedikki mearrádus čájeha dan ahte leat gieđahallagoahtán sámi guovlluid birasváttisvuođaid eanet duođalaččat go ovdal leat dahkan. Mii sávvat ahte dát mearrádus, ja dat ahte Sámediggi lea cealkán Fosen bieggamillohuksema vuostá, čujuhit dan guvlui ahte dás ovddos áigot bidjat eanet deattu luonddusuodjaleapmái ja luondduvuđot ealáhusaid suodjaleapmái sámi guovlluin, daid áitagiid vuostá mat ruvkedoaimmat, elfápmohuksemat ja elfápmolinnjáid huksen, guollebiebmanrusttegat ja diekkárat leat. Mii áigut earenoamážit rámidit NSR jođiheaddji gii Sámedikki sárdnestuolus gaikkodit intenšuvdnasoahpamuša maid ovddit Sámediggeráđđi lei dahkan Nussiriin. Diekkár intenšuvdnašiehtadusat Nussiriin, Arctic Gold ja Sydvarangeriin leat duohtavuođas áigá fámohuvvan, muhto mii sávvat ahte Sámediggi fámohuhttá daid čielga mearrádusain, ovttas Sámedikki minerálabagadusain.

Sámedikki cealkámuš Nussira plánaid vuostá sádde garra dieđu eiseválddiide, ahte sii eai galgga addit konsešuvnna. Luonddugáhttenlihttu ja Natur og Ungdom čuvvo Sámedikki go gieđahalai dán ášši, ja leat maid buktán iežamet oaivila gulaskuddancealkámušain. Mii áigut joatkit vuostálastit Nussira ruvkedoaibmaplánaid ja bargat dan badjelii ahte galget obanassiige šaddat arvat garrasit cakkit dasa ahte ruvkedoaimmat besset duohtadit eatnamiid ja čáziid, geavahit kemikálaid ja movt bázahusaid hálddašit.

Ávjovárri Luonddugáhttenlihtu jahkečoahkkin 05.03.2015.
Roy-Arne Varsi

jođiheaddji

Artikkelen ble sist oppdatert: 07.03.2016

Ođđasat

Viser fra 1 til 4 av totalt 21 artikler