Du er her:

Biedjovákki ruvkke bázahusat.

Biedjovákki ruvkke bázahusat. Foto: Svein Lund

Juo eambbo dietnasii – geaidda?

Vástádus Arctic Golda direktevrra kronihkkii.

Jus Sámis livččii márkanastingilvu – mo márkanastit vahágis prošeavtta čuvges boahtteáigin – de dieđán oalle sihkaris vuoiti: Arctic Golda direktevra Lars-Åke Claesson. Ávviris 01.06. son lea almmuhan kronihka, velá sámegillii, man bajilčála muitala mii dál lea sin ulbmil Biedjovákki ruvkki plánain: "Juo eambbo máhttui". Artihkkalis son hirbmadit berošta Guovdageainnu nuoraid bargosajiin ja boahtteáiggis. Son muitala ahte Finnmárkku mearragáttis lea dál hirbmat ovdáneapmi, gássa- ja ruvkedoaimmaid dihte, muhto siseatnamis lea heahti ja bargguhisvuohta. Dás in áiggu čállit nu ollu dan birra ahte dát ovdáneapmi lea dán rádjái dušše fal 3-4 Finnmárkku 17 riddosuohkaniin, ii ge ahte Hammerfeasttas ja Mátta-Várjjagis lea leamaš ja lea issoras nuoskideapmi dan ovdáneamis, ii ge ahte stuoramus ruvkeplána mearragáttis šaddá goddit olles vuona.

Claesson berošta maiddái hirbmadit boazodoalus: "Arctic Gold áigumuš lea ovttasráđiid boazodoaluin láhčit boahtteáiggi dáin guovlluin." Boazodoallu lea "dáin guovlluin" leamaš unnimusat 400 jagi, ja ovdal leat goddit eallán dás 10000 jagi. Jus luonddu ii biliduvvo de bohččot ja boazodoallit sáhttet ain ávkkástallat daid guovlluid máŋgga čuohtejagi. Man guhká bistá de Arctic Golda boahtteáigi? Ieža sii lohket ahte háliidit bargat doppe logi jagi, muhto dat eaktuda ahte sii gávdnet eanet málmma go dan maid sii dán rádjái lea gávdnan. Eanet jáhkehahtti lea ahte dat boahtteáigi šaddá bistit 5-6 jagi, nu go ruvkedoaibma Biedjovákkis lea doaibmán guktii ovdal.

Juohkehaš sáhttá vuodjit Biedjovággái ja geahččat mo luonddu lea doppe 2x5 jagi ruvkedoaimma maŋŋá. Diibmá ledjen doppe ovttas NRK:in, moatti boazodolliin ja ovddeš ruvkebargiin. Muittán bures boazodoalli kommentára "dáin guovlluin" birra: "Dáppe ii goassege šat šaddá ealát!". Váldojuvvui dalle čázeiskkadeamit doppe, man boađus čájeha 6 metálla, daid gaskkas lea sihke veaiki, siŋka, kadmium ja nihkkel mihtiduvvon 5. luohkkái: ”Meget sterkt forurenset” – "Hui garrasit nuoskiduvvon". Gávdno ain Stáhtaarkiivvas báhpárat mat muitalit mo dalle lei diggeášši boazodoaluin ja mo nuoskideapmi čuzii bohccuide ja boazodollui, muhto dađe bahábut ii oro oktage albmáláhkái iskkadan dan materiála.

Mun lean lohkan Arctic Golda vuosttaš ja nuppi plánaprográmma. Prográmma lea dađistaga veahá buorránan, dađe mielde go lea boahtán kritihkka álbmotčoahkkimiin ja gulaskuddancealkámušain. Dađe mielde go olbmot čájehit eahpádusa sin plániide, de fitnodat ferte eambbo váldit dáid ákkaid vuhtii. Suohkan lei álggos gáibidan ahte čuozahusčielggadeamis galgá guorahallat ruvkebarggu váikkuhusaid olles Guovdageainnu servodahkii. Arctic Gold ii háliidan dahkat dan – ovdal go suohkanstivrra eanetlohku hilgui plánaprográmma. Dalle fáhkkestaga galge maiddái dahkat dan guorahallama. Dalle maiddái sáhtte váldit lulimus guovllu eret plánas, vai geahččalit duhtadit boazodoalu. Dát čájeha ahte sii beroštit juste dan mađe maid fertejit vai oažžut lobi roggat Biedjovákki árvosaš minerálaid.

Ruvkekapitála lea riikkaidgaskasaš. Leat hui stuora fitnodagat mat doibmet miehtá máilmmi ja mat leat bilidan stuora guovlluid ja olbmuid eallinvuođu omd. Lulli-Amerihkká arvevuvddiin, Australia sáttomehciin ja Suoma ja Ruošša bealde Sámis. Mátta-Várjjagis lea austrálialaš fitnodat, Stiertnás amerihkalaš, Juovlavuonas kiinnalaš kapitála ja Guovdageainnus dál ruoŧalaččat, maŋŋil go Biedjovákki ovddeš eaiggádat leat leamaš sihke Danmárkkus, Ruoŧas, Norggas ja Suomas. Maŋŋil go unnimusat 5 fitnodaga leat roggán Biedjovággis ja de reasttaluvvan dahje vuovdán vuoigatvuođaid, de sis ii leat leamaš makkárge ovddasvástádus das mo doppe lea dilli dál ja boahtteáiggis. Arctic Gold ii leat fitnodat mii lea ráhkaduvvon vai addit Guovdageainnu álbmoga máhtu, bargosajiid ja boahtteáiggi. Dat lea fitnodat mii lea ráhkaduvvon vai dinet ruđa doppe gos lea vejolaš, ja dál leat hui alla golle- ja veaikehattit. Sii leat juo geavahan 50 miljovnna guorahallamii, ja vaikko fertet máksit vel moaddelogi miljovnna, de šaddá gannehahtti 5-10 jagis gurret maŋimus veaike- ja gollehivvodagaid Biedjovággeguovllus, ovdal go sii guđđet biliduvvon guovlu ágibeaivái. Buot vásáhusat dán rádjái čájehit ahte ruvkefitnodagat eai čorge sin doaimma maŋŋá eambbo go bággejuvvojit dahkat.

Luonddugáhttenlihttu ii leat buot ruvkedoaimmaid vuostá. Muhto mii gáibidit ahte go ruvkebargu lea loahpahuvvon, de galgá luonddu fievrriduvvot nu guhkás go vejolaš ruovttoluotta dan hápmái go lea leamaš ovdal. Dat ruovttoluottafievrrideapmi galgá gustot sihke fysalaš, kemiijalaš ja biologalaš diliide. "Revegeterenprošeakta" mii lei Biedjovákkis 1990-logus ii lean go miellagiddevaš eksperimeanta, dat ii govččan ge proseanta biliduvvon guovllus. Jus Arctic Gold galgá oažžut lobi roggat Biedjovákkis, de ferte eaktu leat ahte sis lea jáhkehahtti plána mo fievrridit olles guovllu ruovttoluotta lundui, ja dalle fertet maiddái čorget ovddeš doaimmaid maŋŋá. Jus dan eai sáhte dahkat, de lea buoret bissehit dása dan proseassa.

Svein Lund

Guovdageainnu luonddugáhttenlihtu jođiheaddji

Artikkelen ble sist oppdatert: 18.02.2015

Ođđasat

Viser fra 1 til 4 av totalt 21 artikler