Du er her:

Ragnhild Sandøy doallá dearvvuođatsártni NSR:a riikkačoahkkimis

Ragnhild Sandøy doallá dearvvuođatsártni NSR:a riikkačoahkkimis. Foto: NSR

Dearvvuođatsárdni NSR:a riikkačoahkkimis

Luonddugáhttenlihtu dearvvuođatsárdni NSR:a riikkačoahkkimis, Romssas golggotmánu 26.b. 2012, Ragnhild Sandøy bokte.

På norsk

 

Ráhkis riikkačoahkkin!

Luonddugáhttenlihtu bealis giittán bovdehusas NSR:a riikkačoahkkimii. Luonddugáhttenlihttu lea riikka stuorimus birasgáhttenorganisašuvdna, ja deavdá farga 100 jagi. Mis lea guhkes historjjá ovttasbargat min servviid gaskkas - sáhtán namuhit Álttá-Guovdageaidnu-ášši, Rio Tinto Zinc, guolásteami ja riikkaidgaskasaš ovttasbarggu Arktisguovlluin.
Gal lea nu ahte muhtumin lea leamaš váilevaš ipmárdus das ahte luonddugáhttemis ferte váldit sámi ealáhusaid ja luonddugeavaheami vuhtii. Luonddugáhttenlihttu háliida ovttasbargat ovddidit luondduárbbi árvohahkamii, ja 2011:s lágiideimmet seminára luonddugeavaheami ja luonddugáhttema birra, mas ledje sáhkavuorut sámi luondduoainnu ja sámi luonddugeavaheami birra. Mii sávvat lagas oktavuođa luonddu- ja biraspolitihkas Sámis.
Luondu lea leamaš sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođđu. Otne lea luonddu uhkiduvvon eambbo go goassege ovdal. Ráđđehus lea dál erenoamážit vuoruhan Davviguovlluid. Dat geardduhuvvo jámma dokumeanttain, sártniin ja konferánssain, ja dan dihte heivehuvvojit lágát ja addojuvvojit ruhtahivvodagat. Davviguovlovuoruheapmi guoská vuosttažettiin industriijaovdáneapmái, ja das lea njeallje váldočuoldda: Petroleum, el-fápmu, mearraborramuš ja minerálat.
Oljo- ja gássaindustriija manná ain guhkkelii davás, guolástanguovlluide ja guliid rašes bajásšaddanguovlluide. Guollebiebman galgá šaddat 6 geardde stuorit, ja šaddá váldit árbevirolaš guollebivddu sajiid. El-fápmobuvttadus viiddiduvvo ja huksejuvvo čáhce- ja bieggafápmorusttegiid ja fápmolinjjáid meahcis gos ii leat ovdal huksejuvvon maidege. Dušše fal Romssas leat čuođenáre konsešuvdnaášši ja dušše fal Moskavuona huksehusaid vástidit bealle Áltá-fápmorusttegii. Visot čujuha dasa ahte industriija oažžu dan maid háliida. Árbevierut, luonddu ja eará ealáhusat šaddet vuoittahallat.
Dan botta go min ránnjáriikkat leat lahccán diliid minerálabuvttadeapmái, leat ruvkejiehtanasat buorre muddui vealtán Norgga dan maŋŋá go Ole Henrik Magga ja Ragnhild Nystad 1996 čavčča manaiga ohcanguvlui ja bivddii Rio Tinto Zinc heaittihit bargguset ja mannat ruoktot. Dan maŋŋá leat minerálahattit goargŋun máŋgii ja doaimmat mat eai lean gánnehahtti leat šaddan hui gánnehahttin. Ohccojuvvo miehtá Davvi-Norgga ja Finnmárkkus leat riiddut dan birra galget go ruvkket beassat bálkestit bázahusaid merrii ja galget go beassat álggahit ruvkedoaimmaid boazoguohttuneatnamii. Maid dalle árbevirolaš sámi ealáhusaiguin? Na ba buhttes borramušain ja luondduárbbiin? Mii eat sáhte dohkkehit ahte Riehppovuotna geavahuvvo ruskaduvdnin!
Riikačoahkkin galgá ságastallat sámi guovlluid mineráladoaimmaid birra. Mii leat beroštumiin lohkan áššebáhpáriid, ja oaidnit ahte min guokte searvvis buorre muddui lea seamma oaidnu prinsihpalaš áššiin. Muhto konkrehta áššiin mii leat dán rádjái váillahan NSR:a čielga oainnu. Mii sávvat ahte riikkačoahkkin divu dan, ja ahte mii ovddasguvlui sáhttit ovttasbargat oktasaš áššiin. Minerálaealáhus lea ožžon minerálalága, ovttas mii sáhttit hehttet ahte riikka minerálastrategiija šaddá strategiija maid industriija stivre.
Dát lea álgu, ja mii eat vel dieđe bohtosiid. Luonddugáhttenlihttu gáibida ahte biddjo čielga birasgáibádusat, sihke kártemii, ohcamii, huksemii ja doaimmaide. Billisteamit ferte ráddjejuvvon ja bázahusat unniduvvot nu ollu go vejolaš, luonddu ii galgá geavahuvvot ruskaduvdnin. Mii áigut álggahit ovttasbarggu rájiid rastá eará davviriikkalaš luonddugáhttenlihtuiguin.
Davviguovlovuoruheapmi lea hástalus sihke luondduárbái ja mearridanproseassaid mieldoaimmaide.
Luonddugáhttenlihttu vástida iežamet davviguovlovuoruhemiin, álggos regiuvdnastivrrain ja Davvi-Norgga koordináhtoriin. Mii sávvat ovttasbarggu organisašuvnnaiguin mat háliidit váldit vára luondduárbbi sihke báikkálaš ja regiuvnnalaš dásis, ja erenoamážit sámi organisašuvnnaiguin nugo NSR.
Lea dárbu hukset ekonomalaš árvvuid, muhto ii fal sosiálalaš ja kultuvrralaš árvohuksema haga, ii fal luondduárbbi goasttádusas. Sámi kultuvrii ii ábut oažžut formálalaš vuoigatvuođaid ja posišuvnnaid, giellavuoigatvuođaid ja gelbbolašvuođa, jus vuonat devdojuvvojit mirkkuin, jogat šaddet goikin, várit nuppástuvvojit industriijaguovlun ja boares bálgát asfalterejuvvojit. Sámi ofelaččat leat čájehan man guvlui berre mannat, sin ráhkisvuođain luondduárbái, dáiddagis ja politihkas. Mii berret čuovvut sin luottaid.
Mun sávan lihku riikkačoahkkimii.

Luonddugáhttenlihttu vástida iežamet davviguovlovuoruhemiin, álggos regiuvdnastivrrain ja Davvi-Norgga koordináhtoriin. Mii sávvat ovttasbarggu organisašuvnnaiguin mat háliidit váldit vára luondduárbbi sihke báikkálaš ja regiuvnnalaš dásis, ja erenoamážit sámi organisašuvnnaiguin nugo NSR.

Artikkelen ble sist oppdatert: 20.02.2015

Ođđasat