Du er her:

  • Finnmark
  • Nils A. Skum: Meahcásteapmi ja luonddugáhtten

Foto: Svein Lund

Nils A. Skum: Meahcásteapmi ja luonddugáhtten

Logaldallan Finnmárkku luonddugáhttenlihtu semináras"Luonddugeavaheapmi ja luonddugáhtten Finnmárkkus", 22.01.2010

ImageDette innlegget på norsk

 

Mun boađán dáppe Guovdageainnus, mu namma lea Nils Aslak Skum. Mun boađán rievtti mielde bádjedilis. Bánehisduoddaris, doppe lean riegádan, doppe ii leat muoraid ii ge mihkkege. Ja de lean johtán deike. Dađe bahábut soađi áigge boazodilli mis unnui ja áhčči šattai ohcat eará ealáhusa. Ja de mun ohppen ge daid barggu maid mun čađahin maŋŋil. Ja dat lei meahcásteapmi ja bivdin ja diekkáriid, sihke rievssatbivdu ja guollebivdu, dan mun dovddan hui bures. Muhto dađe bahábut de áiggit rivde ja álge boahtit ođđa mearrádusat. Mun bággehallen sirdit deike čoahkkebáikái, eat mii ožžon loanaid hukset dokko meahccái. Nu rivde áiggit ja lágat bohte. Álge cagget mu bivddu, in beassan oppanassiige. Lea šaddan nu váttis ahte in sáhte oba muitalit ge mii dáhpáhuvai. Doppe bohte lullidážat stivrii ja de Fylkkamánni. Eai sii addán diekkár lobi, go sin mielas ii lean go joavdelasat. Muhto vánddardeimmet goit doppe nugo das ovdal, eai sii olbmuiguin birge. Dat gal vudje ja ii lean mihkke eará.

Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaim.)] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "skogsveier". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.

Ja de namuhii muorračuohppama. Muhtin lohket ahte lea unnán muorat, eará ahte lea šaddan. Dáppe lea nu ollu šaddan muoraid ahte ii báljo beasa daid čađa. Muhto olbmot eai beasa váldit muoraid ja de bidjan vel hatti dasa, galgá máksit. Dat ii leat vel mu mielas dohkkehahtti, de olbmot lohket ahte baicce vižžet muoraid doppe Suoma bealde. Álggos ferte oastit muoraid ja de ieš čuollat ja fievrridit daid ruoktot.

 

In dieđe galggan visot namuhit daid čuoggáid maid lean ožžon báhpára alde.

 

Fertet go mii válljet geavaheami ja gáhttema gaskkas?

  • Ii galgga dárbbašit válljet daid gaskkas.

  • Sáhttá láhčet dili nu ahte báikeolbmot sáhttet geavahit meahci nu go álo leat dahkan.

  • Servodat ferte dohkkehit ahte meahcis vuhtto ahte doppe vánddardit olbmot. Dieđusge ii sáhte nu ahte billistanládje ja friddjavuodjin. Ja dat njealjejuvllagiid daid galggašii juo álggos gieldit eret, ovdal go bohte Álttás deike. Dat leat dat buot vearrámus vuojánat mat leat leamaš. Ja dál dat leat buohkaid háldui. Vaikko makkár olbmuid háldui dat leat. Dan lean ieš fuomášan meahcis, doppe bohtet buot lágan olbmot ja lohket ahte sis lea lohpi vuodjit. Ja hui dávjá leabadjesápmelaččat geat lohket ahte sis lea lohpi. In mun dieđe gos dat leat ožžon dien vuoigatvuođa. Vaikko áiggis gos sii galget leat mearragáttis de lohket ahte sis lea lohpi vuodjit duoddaris ja lubmet.

  • Ja dat buktá unohisvuođa olbmuid gaskii, dakkár oainnut. Friddjavuodjin ii galgga leat. Mun gohččodin dan friddjavuodjimin go vudjet dáppe olles borgemánu luomejekkiid mielde.

  • Nu movt odne lea dilli, de lea báikeolmmoš juogalágan bahádahkki go meahccái vuolgá dan dihte go buot luottat leat giddejuvvon giđđat ja váldogeainnut bivdobáikkiide ferte ohcat lobi ja ain gáržžiduvvo.

  • Álo go gáhttema birra lea sáhka, de lea ulbmil gávdnat bahádahkkiid ahte gii dat lea gii billista dan luonddu? Buohkat bealuštit iežaset ulbmila vánddardit meahcis. Boazodoallu sivahallá báikegotteolbmuid ja nuppe ládje. Luonddugáhttemis ii sáhte leat dušše okta oassi álbmogis gii galgá suddjet ja gáhttet luonddu. Das fertejit buohkat leat mielde.

  • Sis-Finnmárkkus leat eanaš olbmot bajásšaddadettiin oahpahuvvon meahci vánddardit. Servodat ii sáhte gáibidit ja vuordit ahte fáhkkestaga dan galget heaitit bargamis dan dihte go vuhtto ahte dan barget. Servodat sáhttá láhčet dili nu ahte billisteapmi ii leava viidábut go daidda váldogeainnuide gokko olbmot álo leat vánddardan.Dan sáhttá maid divodit daid luottaid, dat ii leat nu váttis ja dat seasttašii ollu luonddu.

  • Nu movt earenoamážit Sámis lea, gos meahcci geavahuvvo biebmo-háhkamii ja ávnnasteapmái, de ii sáhte servvodat vuordit ahte bivdovuohki ja vánddardeapmi galgá dáhpahuvvat vácci, heastaskearruin dahje herggiin. Eai mis leat šat dat. Dáppe guovllo olbmot maid čuovvot servodaga nu go muđui máilbmi. Heastaskearro-bálgát leat dal rievdan 4-juvllat luoddan, muhto dat márahagat leat álo vuhtton. Daid sáhttá ovdamearkka dihte divodit vai eai leava viidábut.

  • Mis lei ovdal traktor, dat čuovui seamma luotta, dat eai leavvan, dat lei buoremus fievru mii dáppe lei, muhto de bohte dat 4-juvllagat.

 

Lea go Finnmárkkuduottar „vår siste villmark“?

  • Mun in dieđe maid dat oaivvilit dainna "villmarkain". Mii leat vissa orron dáppe duhát jagi. Finnmárkkuduottar ii leat goasse leamaš „villmark“. Finnmárkkuduottar lea „kulturlandskap“, dakkár báiki gos olbmot ellet ja doalahit iežas kultuvrra. Okta oassi dan kultuvrras lea meahcásteapmi. Mii eat leat billistan, lea vissá leamaš oalle čorgat.

  • „Villmark“-sátni lea boahtán lulde dáčča máilmmis, ja dat sátni gáibida ahte Finnmárkku galgá rievdat nu go dat sátni „villmark“ govahalle; dakkár báiki gos olbmot eai vánddar eai ge vuhtto.

  • „Villmark“ gáibida ahte olbmot vánddardit vácci ja bivdobiergasat galget leat jur dan maid nagoda guoddit, oaggunstávra dahje bissu. Doppe maid ii ábut bivdit nuhtiin vai firpmiin, dat goarida ja gurre jávrriid.

  • Mohtorjohtolan-gažaldat lea maid ollu hábmejuvvon dan „villmark“ sáni vuođul.

  • „Villmark“ ipmárdus Finnmárkkus lea maid buktán ahte olbmot leat geavahišgoahtán sáni „luondu“, muhto báikeolbmot geavahit sáni „meahcci“. Ja meahcci lea dáppeguovllu olbmuide álo leamaš gos viežžá biepmu ja ávdnasiid.

 

Leat go álbmotmeahcit veahkaváldi báikkálaš olbmuid vuosttá?

  • Dat áigut visot gáržžidit. Mii oaidnit čielgasit geaid vuostá dat lea. Áibbas čielggas veahkalváldinvuohta.

  • Caggá báikeolbmuid geavahit meahci nu go álo leat dahkan.

  • Álbmotmeahcit leat ge jur boahtán dan jurdagis ahte Finnmárkku lea „villmark“

 

Galgá go báikkálaš olbmuin leat vuosttašvuoigatvuohta luonddoriggodagaide?

  • Jua, de gálga leat. Lea ágga manne olbmot orrot sis-Finnmárkkus ja boaittobealbáikkiinja vižžet luonddus dárbbuid.

  • Jus olggobeal-olbmuin leat seamma vuoigatvuođat, de lea vejolašvuohta olggobeal-máilbmái eambbo geavahišgoahtit guovllu ja dainnalágiin oažžut eambbo válddi dadjat ja hábmet movt Finnmárkku meahcci galgá leat. Lea boastut jus olggobeal-olbmuin leat vuoigatvuođat mat dušše muhtumin fitnet „luonddu návddašeame“, ja fas mannet daidda duolva gávpogiidda.

  • Áisttán Ole Henrik dat luondduipmárdus dat ferte boahtit eambbo beavddi aldeolbmuid gaskkas.

 

Lea go boazodoallu uhkádus luonddu vuosttá - vai buoremus luonddugáhttejeaddji?

  • Boazodoallu lea buoremus luonddogáhttejeaddji davvi guovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahtte Finnmárkku lea „villmark“, de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.

  • Boazodoallu lea maid stuorámus ágga caggat nu ahte olggobealmáilbmi ii dušše sáhte boahtit min mehciide iežas dárbbuiguin, no go ruvkedoaimmat, biilaluottat, bártahuksemat ja nu ain.

 

Dárbbašit go mii ođđa linjáid vai oažžut doarvái el-fámu?

  • Mun in dieđe lea go mis dárbu. Lea váttis midjiide dábálaš olbmuide dan vástidit. Davvin han ovdána servodat nugo eará sajiin máilmmis. Mis gal lea doarvai el-fámu. Mun in dieđe, ferte vuos dutkat dan viidáseappot. Galgá láhčat dili buoremuslági mielde nu ahte ii goarit boazodoallo-ealáhusa ja muđui sámi kultuvrra.

 

Lea go bieggafápmohuksen luondduustitlaš?

  • Diehtit go mii doarvái maid diekkár rustegat gáibidit? Boazodoallu lea okta dehálaš oassi min mehciin. Lea vahát jus diekkár rusttegat leat goarádussan boazodollui. In dieđe maid diekkár rusttegat gáibidit, muhto ferte go daid cegget boazodoallo-eatnamiidda vai addá el-fámu? Ii go heive bidjat kábela mearabotni mielde?

  • Bieggamillogažaldat ja ođđa linjat – gos de lea dat „villmark“ maid nu hálidit? Ii go de billis meahci? „Villmark“ dušše de go dábálaš olbmuid galgá caggat.

 

Birasgáhttenlihkadus ja álgoálbmogat – ovttasbargit vai vuostálagaid?

  • Birasgáhttenlihkadus ja sápmelaččat leat hui dávjá vuostálagaid dan dihte go birasgáhttenlihkadusat eai ipmir olbmuid dárbbuid ja kultuvrra, eai ge beroš das maidege. Sin olis lea maid boahtán riidu boazodoalu ja báikegotteolbmuid gaskki go álget sivahallat nuppi nuppi gii lea gii billista meahci, váikko sii álo leat vánddardan daid guovlluin. Ii diekkár riidu leat leamaš ovdal, dalle mis lei buorre ovttasbargu ja ustitlašvuohta.Dat lea nu rievdan dat otná dilli, máŋggas eai daja šat buorre beaivvi ge, in ge dieđe mii lea. Mo galgá oažžut ipmárdusa ahte mii eallit ovttas ja fertet juohkit dan mii mis lea, mo vuodjin galgá leat dohkkalaš ahte ii leat billisteami. Mun gal sávašin ahte Luonddugáhttenlihttu boađášii dávjjit deike min lusa ja čilget mediaid bokte, ja ahte lea eambbo oktavuohta álbmogiin go dat mii dál lea. Giitu.

Nyheter

Maid oaivvildit Guovdageainnu bellodagat luondduhálddášeami birra?

Ávjovári luonddugáhttenlihttu lea hástálan bellodagaid ja lea sádden rabas reive ja jearrán maid sii oaivvildit luondduhálddašanáššiin. Dál mii leat ožžon vástádusaid buot bellodagain Guovdageainnus, muhto Kárášjogas lea ain okta bellodat mii ii leat vástidan. Mii almmuhit dás Guovdageainnu bellodagaid vástádusaid.

Img_0781

Stuora kursafálaldat Guovdageainnus

Guovdageainnu meahcceguovddáža ovdaprošeakta ja Ávjovári luonddugáhttenlihttu lágiida kurssaid áigodagas miessemánus borgemánnui 2017. Kurssat leat rabas buohkaide, muhto fertet dieđihit ovdalgihtii.

Viser fra 1 til 4 av totalt 38 artikler