Du er her:

Stuoráhpi

Jeaggimii lea evttohuvvon luonddureserváhtan, Guovdageainnu ja Kárášjoga gaskkas.

Guovdageaidnu ja Kárášjohka berrejit ovttasbargat meahccehálddašeami ja diehtojuohkima birra!

Rabas reive Ávjovári luonddugáhttenlihtus Anárjoga álbmotmeahccestivrii, Guovdageainnu suohkanii ja Kárášjoga gildii.

Ávjovári luonddugáhttenlihttu hástá gielddaid ovttasbargat meahccehálddašeamis ja diehtojuohkimis suodjalanguovlluid ja eará meahci birra.

Guovdageaidnu ja Kárášjohka leat Norgga stuorimus gielddat ja dain leat hui stuora meahcceguovllut. Báikkálaš olbmot geavahit meahci boazodollui, meahcásteapmái ja olggostallamii, seammás go meahcci geasuha ollu turisttaid. Luondu galgá hálddašuvvot buorimus lagi mielde vai seailluhit elliid ja šattuid, ja báikkálaš olbmuid ja sámi kultuvrra buorrin. Dehálaš oassi hálddášeamis lea ahte sihke báikkálaš ja johtti olbmot ožžot buriid dieđuid meahci ja dan geavaheami birra.
Áiggiid čađa lea leamaš ollu riidu báikkálaš olbmuid ja guovddáš eiseválddiid gaskkas mo meahcci galgá hálddašuvvot ja mii galgá ja mii ii galgga leat lohpi dahkat. Dat guoská ee. suodjalanguovlluid álggaheapmái ja hálddašeapmái. 1975 rájes lea leamaš Anárjoga álbmotmeahcci, mii lea Norgga stuorimus álbmotmehcciid gaskkas ja lea goappašiid gielddain. Dat lea, maŋimussan Norgga álbmotmehcciid gaskkas, 2018:s viimmát ožžon iežas álbmotmeahccestivrra, mas leat áirasat gielddain, fylkagielddas ja Sámedikkis.

Ávjovári luonddugáhttenlihtus leat miellahtut sihke Guovdageainnus ja Kárášjogas, ja mii háliidit nannet luonddugáhttema ja diehtojuohkima dás. Mii sávvat ođđa álbmotmeahccehálddašeami bures boahttima, muhto vuorjášuvvat go lea šaddan riidu gielddaid gaskkas álbmotmeahccestivrra konstitueremis, hálddašeaddji lokaliseremis ja álbmotmeahcceguovddáža vuođđudeamis. Mii áigut danin hástit gielddaid ovttasbargat sihke dálá ja vejolaš ođđa suodjalanguovlluin ja diehtojuohkinbargguin álbmotmeahcceguovddáža / meahcceguovddáža bokte.


Ávjovári luonddugáhttenlihttu álggahii 2015 barggu vuođđudit meahcceguovddáža Guovdageidnui ja čađahii 2016–17 ovdaprošeavtta, ekonomalaš doarjagiin ee. Guovdageainnu suohkanis ja FeFos. 2016 válddiimet oktavuođa Kárášjoga gielddain ja bivddiimmet čoahkkima singuin vai geahčat livččii go vejolaš ovttastahttit min plána ja sin plána hukset álbmotmeahcceguovddáža, muhto dađe bahábut sii eai háliidan deaivvadit minguin.
Guovdageainnus álggahuvvui interimstivra čakčamánu 2017 ja Guovdageaidnu meahcceguovddáš vuođđuduvvui searvin geassemánu 2018. Kárášjogas lea gielda álggahan álbmotmeahcceguovddáža interimstivrra 2018 giđa. Dán rádjái lea leamaš hui unnán oktavuohta daid gaskkas. Mii leat gullan ahte Kárášjoga gielddas lea leamaš njuolga oktavuohta Birasdirektorahtain vai oažžut álbmotmeahcceguovddáža Kárášjohkii ja Guovdageaidnu lea vástidan ahte sii maid dalle ferte mannat direktoráhtii. Direktoráhtta lea fas cealkán ahte gielddat ferteba ovttasbargat, ja mii ballat ahte jus gielddat eaba sáhte ovttastahttit sin barggu, de šaddá boađus ahte ii goabbage oažžu maidege. Danin mii bivdit ahte gielddat dán rájes ovttasbarget eiseválddiid ektui fylkka- ja riikkadásis.
Min mielas lea Guovdageaidnu ja Kárášjohka hui buorri vuođđu hukset diehtojuohkima meahci birra. Dát berre fátmmastit sihke dálá ja evttohuvvon suodjalanguovlluid ja olles luonddu / meahci gielddain ja dokumenteret elliid, šattuid, eanadaga, geologiija, árbevirolaš ja ođđaáigge luonddugeavaheami, ja čađahuvvon ja plánejuvvon sisabahkkemiid bohtosiid. Lea vejolaš dahkat ollu dálá autoriseren- ja ruhtadanortnegiid siskobealde, nugo álbmotmeahci, "våtmark"1, boraspire ja máilbmeárbbi "besøkssenter". Vásahusat eará baikkiin Norggas čájehit ahte dákkár guovddážis sáhttá leat moadde ossodaga, ja danin mii jáhkkit ahte omd. álbmotmeahcceguovddážis dahje "våtmarksenter" sáhtášii leat váldobáiki nuppi suohkanis ja ossodat fas nuppis. Berre dalle leat vejolaš gávdnat ortnega mas diehtojuohkin ja stáhtadoarjja juohkojuvvo gielddaid gaskii. Seammas berret bargat dan ala ahte goit sámi guovllus luvvejuvvojit dálá "besøkssentera" autorisašuvnna njuolggadusat. Berre leat vejolašvuohta oažžut stáhtaruhtadeami sámi luondduguovddážiidda mat čilget luonddu ollisvuođa, ii fal dušše rádjejuvvon guovlluid, vissis luonddutiippaid dahje vissis šlájaid.

Ávjovári luonddugáhttenlihttu háliida ovttasbargat goappašiid gielddain ja háliida ságastallat dáid áššiid birra álbmotmeahccestivrrain ja singuin geain lea ovddasvástádus gielddaid luondduhálddášeapmái ja álbmotmeahccebargui.

Dearvvuođaiguin
Ávjovári luonddugáhttenlihttu

 

Svein Lund
jođiheaddji

 

 

1Mii eat leat gávdnan sámegiel sáni mii vástida dárogiel doahpagii "våtmark", muhto dat lea sullii jeakkit, jogat ja jávrrit.

Ođđasat

Moselyng

Eambbo Guovdageainnu luondduguovddáža birra

26.11.2015 lágiidii Ávjovári luonddugáhttenlihttu rabas čoahkima luondduguovddáza álggaheami birra. Čoahkkimis bohte ovdan máŋga jurdaga mo dákkár guovddáš sáhttá doaibmat, ja vásáhusat sullasaš ásahusain.

Viser fra 1 til 4 av totalt 6 artikler