Bisset Davvi ja eará bieggafápmo-huksema Finnmárkkus!

Finnmárkku luonddugáhttenlihttu illuda go lea vuođđuduvvon álbmotakšuvdna Davvi bieggafápmoplána vuostá.

Davvi lea dušše okta dain máŋga bieggafápmorusttegis mat leat plánejuvvon Finnmárkui. Luonddugáhttenlihttu vuosttilda buot viidáset bieggafápmohuksema Finnmárkkus, sihke eatnamis ja mearas. Bieggafápmu ii atte makkárge «ruoná molsuma», muhto minerálariggodagaid stajideapmi ja divokeahtes vahágiid lundui. Dat uhkida elliid áimmus, eatnama alde ja mearas, ja erenoamážit boazodoalu. Bieggafápmu bilida čálggu, orrunmovtta ja olles eanádaga hámi.

Finnmárku gullá eanemus áigeguovdilis guovlluide bieggafápmohuksemii, go dáppe lea hui ollu biegga. Dán rádjái lea dattetge huksejuvvon oalle unnán, muhto dál leat hukseme konsešuvnnaid vuođul, mat leat addon áigá juo. Ollu bieggafápmorusttegat leat plánema vuolde ja plánat mat ovdal leat hilgojuvvon bohtet bajás fas.

Bieggafápmorusttegat bilidit elliid eallinguovlluid ja goddejit ollu lottiid ja divrriid. Dat gilvot maiddái ollu mikroplásta lundui. Bieggafápmorusttegat eai leat «luoitima haga», go mielddisbuktet ollu dálkkádatgássaid ja eará nuoskideami luoitima, sihke minerálageavaheami, buvttadeami, fievrrideami, divvuma ja heaitima bokte. Bieggafápmu lea stáđismeahttun fápmu, danin ferte hukset badjelmeari stuoris rusttegiid ja fápmojođđasiid dan fámu ektui maid buktet. Danin ferte lovttahit dan láhkái ahte čáhcefápmorusttegiid buvttadus rievdaduvvo eambbo bajás vulos, ja dat fas lasiha čáhcefápmorusttegiid váikkuhusaid lundui. Bieggafápmu nappo nanne stuorimus uhkádusaid Eatnama birrasii: areálasisabahkkema, meahcceelliid luottahuhttima, plástanuoskkideami ja minerálariggodagaid stajideami.

Finnmárkkus ja stuora oasis Norggas váldá bieggafápmu dasa lassin stuora guovlluid boađodoalus. Dan geasi bođii raporta «Bieggafápmu vai boazodoallu?», mii čájáha ahte buot bieggafápmorusttegiid boazodoalloguovlluin leat dahkan čuolmmaid boazodollui, ja ovttas eará sisabahkkemiiguin dat uhkida boazoealáhusa ja sámi kultuvrra boahtteáiggi. Danin ii galgga addojuvvot eanet bieggafápmokonsešuvnnaid boazodoalloguovlluin ja addojuvvon konsešuvnnat fertejit gessojuvvot ruovttoluotta.
Dađe mielde go lea šaddan eambbo vuostálastin bieggafámu birra eatnama alde, leat máŋggas evttohan bieggafámu meara alde molssaeaktun. Fas áigot álggahit stuora eksperimeantta vaikko eai dieđe maid bohtosat sáhttet šaddat. Lea juo huksejuvvon doarvái bieggafápmu mearas vai sáhttá čohkket vásáhusaid das makkár váikkuhusat leat mearrabirrasii. Ovdal go árvvoštallojuvvo hukset eambbo fertet vuđolaččat dárkkistit váikkuhusaid guliide, mearraelliide ja lottiide, ja mo bieggaturbiinnat gilvut mikroplástta/fibera.
Bieggafápmohuksen dáhpáhuvvá vaikko Norggas eat dárbbaš eanet elfámu. Dan muddui go háliidit elektrifiseret vai buhtadit fossiila boaldámušaid lea vejolaš háhkat dan el-rávnnji energiijaseastimis, energiijaeffektiviseremis ja čáhcefápmorusttegiid ođasmahttimis. Hukset bieggafámu Norggas vai eksporteret olgoriikii attašii minimála dahje ii makkárge positiiva váikkuhusaid dálkkádahkii, muhto hui stuora vahágiid lundui Norggas.


Finnmárkku luonddugáhttenlihttu

Annie Henriksen
nubbi jođiheaddji