Galgat go luonddu ja boazodoalu vuovdit dálkkádat-profitøraide?
Dál leat álgán geavahit dan ákka ahte buot luondduduohtadeamit leat dárbbašlaččat dálkkádatnuppástuvvamiid eastadeapmái.
Finnmárkkus galget hukset bieggaindustriijarusttegiid mearragáttiide, duoddariidda ja guolástanbáikkiide, vai oažžu «el-fámu mii ii nuoskkit». Nussir galgá roggat veaikki «ruoná politihka olaheami várás». Elkem Tana galgá viiddidit danin go «ođasmuvvi industriija» dárbbaša kvartsa. Galgá issoras linnjá huksejuvvot čađa Finnmárkku danin go Norga galgá šaddat «Eurohpá ruoná batteriija».
Okta fitnodagain mii áŋgiruššá stuorrát Finnmárkkus lea Suoma oljofitnodat St1, mii áigu hukset Norgga nubbin stuorámus duohtatkeahtes eatnamiidda lagabui 300 bieggafápmorusttega. Juoidá mii fertet oaffaruššat dálkkádagaid nuppástuvvamiid eastadeami dihte, lohká St1 Norgga ođasmuvvi energiija direktevra. Diekkár gáibádusaid oažžut mii direktevrrain ja investerejeddjiin geat leat guhkkin eret dain guovlluin gos luondduduohtadeamit galget čađahuvvot, ja geat ieža eai oaffaruša maidege, muhto baicca dinejit bures «dálkkádatdoaimmain». Ii oktage oaffaruša mieleavttus maidege. Muhto lea juoga maid šaddat oaffaruššat ja muhtumat mat šaddet gillát. Namalassii dat mii mis vel lea duohtatkeahtes luonddus. Lottiid eallinbáikkit, eallit, divrrit ja šattut, guohtunbáikkit ja olbmuid meahcástallanbáikkit.
Viiddis guovlluin Norggas vuoittahallá boazodoalu bieggafápmui. Bieggaturbiinnat mat juo leat huksejuvvon boazodoalloguovlluide, leat dagahan stuora váttisvuođaid boazodollui. Ja go leat vel plánen hukset ollu eará diekkár doaimmaid, de dáidet máŋga boazodoalli šaddat heaitit. Boazodoalloguvlui huksejit biegga-ja ruvkedoaimmaid almmá árvvoštala makkár váikkuhusat dain leat oktiibuot. Dat lea stuora táhpa sihke birasseasti biergobuvttadeapmái ja sámi kultuvrii ja gillii. Dat jávkada sihkkaris bargosajiid ja buktá sosiála váttisvuođaid ja unnit dietnasiid siseatnan suohkaniidda. Čuoččuhuvvo ahte bieggafápmu buktá bargosajiid, muhto eai namut daid bargosajiid maid massit.
Jus ulbmilin lea háhkan doarvái el-fámu Norgii, de ii leat dárbu šat hukset eanet bieggafámu. Lea doarvái seastit energiija ja ođasmahttet čáhcefápmorusttegiid. Ii Norgga aŋkke sáhte deavdit máilmmi energiijadárbbu vaikko ceggešeimmet bieggaturbiinnaid bálddalaga miehtá riika.
Eai bieggaturbiinnat eai ge ruvkket leat ávkkálaš biras- dahje dálkkádatdoaimmat. Daid čuvvot baicca stuora birasbillisteamit sihke njuolggo luonddubillisteamit, minerálaid roggamiin maid geavahit ja vel go šaddet stuora nuoskkideamit ja bázahusat. Ii leat sáhka birrasis ja dálkkádagain, muhto das ahte norgga ja internašuvnnalaš ruhtafámut leat fuobmán ođđa dinenlági. Dasa eat galgga oaffaruššat luonddu eat ge kultuvrra.
Svein Lund
jođiheaddji