Maŋemus áiggiid lea ruvkedoaimmaid ásaheapmi šaddan hui áigeguovdilis áššin Davviriikkain, ja earenoamážit Davvikalohtas, ja áššái leat garra vuostálasoaivilat. Máŋgga báikkis leat báikkálaččat vuostálastán ruvkefitnodagaid plánaid ja maiddái ráđđehusa minerálastrategiijai leat garra oaivilat. Seammás oaidnit movt ruvkeindustriija viidána miehtá máilmmi. Sii plánejit ja čađahit ruvkeprošeavttaid mat sáhttet dahkat issoras stuora vahágiid lundui ja birrasii.

Dáinna konferánssain hálida Luonddugáhttenlihttu čohkket buot fámuid mat moitet dán ovdáneami, vai mii sáhttit oažžut eanet máhtu ja dieđuid áigeguovdilis ruvkeprošeavttaid ja ruvkeproseassaid birra. Ja vai beassat čohkket eanet dieđuid dan birra movt hálddahus stivre ja makkár rájiid bidjá ovdal ruvkedoaimma álggahit, go dat lea jođus ja go dat loahpahuvvo. Mii hálidit čatnat oktavuođaid rastá riikkarájiid dainna ulbmiliin ahte ovttasbargguin hehttet ruvkeprošeavttaid mat billistit luonddu.

Dán háve eat leat bovden ruvkeindustriija ja sin doarjjaolbmuid logaldallin. Muhto mii ávžžuhit liikká buohkaid ohcat dieđuid dan birra maid sii oaivvildit. Dieid dieđuid sáhttá gávdnat earet eará dáppe.

NGU-beaivi 2013 lágideamis ii lean sadji midjiide geat eat nu iluin čuovvul «ruvkemáidnasa». Dál lea ges min vuorru.

Konferánsa lea Diehtosiiddas Guovdageainnus (Sámi allaskuvllas)

Konferánsa lea maid kulturdeaivvadeapmi. Doppe galget leat iešguđetlágan kulturovdanbuktimat, nugo dáidda, lávlun, juoigan ja diktalohkan. Mii geahččalit oažžut unnimustá ovtta dáiddalaš oasi juohke váldooassái prográmmas, ja maiddái mállásiid oktavuođas lávvordateahket.

Juohke váldooasis lea vejolaš jearrat gažaldagaid ja digaštallat.

PROGRÁMMA:

BEARJADAGA diibmu 1700 – 2100:

Fáddá: Buresboahtin ja historjjálaš geahččanguovlu

Konferánsabáiki rabas dii.1700 rájes. Konferánsa álgá diibmu 1800.

Buresboahtin:

• Sámi allaskuvlla ja Luonddugáhttenlihtu ovddasteaddjit. Natur og Ungdom buktá dearvuođaid.

Historjjálaš geahččanguovlu:

• «Fra Lapplands helvete til fiolen i bergmesterens have» . Davvikalohta ruvkedoaimmat historjjálaš geahččanguovllus. John Gustavsen, girječálli, Romssas.

• Ruvkedoaibma internašuvnnalaš geahččanguovllus. Tore Støve, Handelskampanjen

LÁVVORDAGA diibmu 0900–1200

Fáddá: Minerálaealáhus nugo Guovdageainnus ja Sámis dan oidnet

• Dearvvaheamit

• Biedjovággi – govvamuitalus

• Guovdageainnu suohkan; álggos juo, dasto ii. Pål Norvoll, teknihkalaš hoavda ja Anders S. Buljo, suohkanstivraáirras.

• Boazodoallu ja ruvkedoaibma. Peer Gaup boazobargi, Guovdageaidnu ja Mikkel Nils Sara, boazodoalli ja Sámi allaskuvlla allaskuvlalektor

• Sámeriekti, Sámediggi ja minerálaealáhus. Laila Susanne Vars, Gáldu direktevra ja sámediggeáirras

1200–1400 Boradanboddu. Bosihanboddu

Diibmu 1400 – 1630

Fáddá: Ruvkkit ja ruvkkiid heaittiheapmi

• Buhtis áhpi? Maid diehtit mii, ja maid eat dieđe ruvkenuoskkidemiid birra mat luitojuvvojit áhpái. Jan Helge Fosså, Áhpedutkaninstituhtta.

• Nussir. Torulf Olsen, Finnmárku-akšuvdna ruvkedoaimmaid mirkobázahusaid vuostá. Knut Altmann, Oarje-Finnmárkku bivdo-ja guolástansearvi

• Sydvaranger. Anne Greve, Mátta-Várjjat, Finnmárkku Luonddugáhttenlihttu

• Eará áigeguovdilis ruvkeáššit Davvi-Norggas. Svein Lund, Ávjovári luonddugáhttenlihttu ja Erling Solvang, Nordlándda luonddugáhttenlihttu

• Førdefjorden. Anne-Line Thingnes Førsund

Diibmu 1700–1930

Fáddá: Ruvkedoaimmat Davvikalohtas

• Ruvkket ja ruvkedoaimmaid vuostálastin Davvi-Ruoŧas.

  Nils Viklund, Västerbotten Luonddugáhttenlihttu,

  Henrik Blind ja Tor Lundberg Tuorda, Kallok-akšuvdna, Johkamohkki,

  Márjá Skum, Gran čearru.

• Ruvkket Davvi-Suomas.

  Suoma Sámedikki áiras

  Otto Bruun, Suoma Luonddugáhttenlihttu (Suomen luonnonsuujeluliitto)

Diibmu 2000–2300 Mállásat ja kulturbottožat.

SOTNABEAIVVI diibmu 0900–1300

Fáddá: Hálddašeapmi ja molssaeaktu ruvkedoaimmaide

• Hálddašeapmi ja eavttut maid vuođul besset ohcat minerálaid ja álggahit ruvkedoaimmaid Norggas. Maren Esmark, Luonddugáhttenlihtu váldočálli

• Ruvkebázahusat – birasváttisvuohta vai resursa? Allan Krill, geologiprofessor, NTNU.

• Ovddešteapmi ja eatnama ođđasis ealáskahttin ruvkedoaibmabáikkis. Øystein Folden, Møre ja Romsdal Luonddugáhttenlihtu jođiheaddji

Diibmu 1300 Lunša

Áigeplána:

Konferánssa áigeplána lea biddjojuvvon dan vuođul ahte Finnmárkku ja Romssa, Davvi-Ruoŧa ja Davvi-Suoma oasseválddit galget ollet vuodjit Guovdageidnui. Sii geat bohtet Oslos dahje Oslo bokte čuvvot čuovvovaš áigeplána:

Bearjadaga: Girdi (SAS) Oslos 1135, seaivu Áltái 1330. Mii organiseret sáhtu Álttás Guovdageidnui.

Sotnabeaivvi: Busse vuolgá Guovdageainnus 1410, olle Áltái 1645. Girdi Álttás Osloi 1815, seaivu Osloi 2010.

Mii váldit oasseváldidivaga 500 NOK, mii gokčá borramuša. Jus it hálit borrat dahje searvvat dušše oasi konferánssas, sáhtát šiehtadallat máksit unnit.

Dieđut ja dieđiheapmi váldde oktavuođa:

Ávjovári luonddugáhttenlihttu: Svein Lund, sveilund@online.no, tel 90727698
Davvi-Norgga luonddugáhttenlihttu: Geir Jørgensen, gj@naturvernforbundet.no, tel 94015235