Suohkanválga Guovdageainnus – Ođđasit meannudit Biedjovákki-ášši?
Ruvkefitnodat Arctic Gold háliida geavahit suohkanválgga oažžut eanetlogu vai beassá álggahit ruvkke Biedjovággái. Ávjovári luonddugáhttenlihttu vástida.
06.01.2015 dieđiha NRK Sápmi ahte Arctic Gold dáhttu váikkuhit Guovdageainnu suohkanválgga nominašuvnnaide, vai ožžot ruvkedoaimmabealušteaddjiid eanetlohkui. Mii eat leat hirpmástuvvan.
Dan rájes go Arctic Gold 2010:s osttii vuoigatvuođaid Biedjovággái, lea fitnodat geavahan buot vugiid oažžut lobi álggahit doaimma. Maŋŋil go suohkanstivra vuosttas geardde celkkii ii, lea Arctic Gold sihke spižá geavahan ja oalgguhan vai rievdadit mearrádusa. Álggos geahččaledje oaččuhit muhtun suohkanstivrraáirasiid bealálažžan, dasto vikkahedje dulkot lága dan guvlui ahte suohkanstivra ii sáhte biehtalit. Go dát ii mannan čađa, geahččaledje Norsk Bergindustriija vehkiin bivdit ráđđehusa rievdadit lágaid ja njuolggadusaid. Go dát ge duššin šattai, fertii fitnodat mieđihit ahte suohkanstivrras lea fápmu, ja ahte dan dat ferte váikkuhit. De fálle suohkanstivrii soames milliovnnaid, álgoálggos gokčat gieldda goluid ruvkki geažil, ja sii čoahkkinaste maid muhtin suohkanstivrraáirasiin oažžun dihtii sin rievdadit oainnus. Go dát vel ge ii lean doarvái, dieđihii Arctic Gold 16.05.2014 ahte dál sii luhttet dan ala ahte ođđa suohkanstivra mii čoahkkana čakčat 2015, rievdada mearrádusa vai plánaprográmma dohkkehuvvo, váikkuhusguorahallan álggahuvvo ja gižžu fas álgá.
Dan áigge go Biedjovákki-ášši meannudedje suohkanstivrras, lei Davviriikkaid ruvkeruhtadeaddjiin ain buorre mokta. Maŋemuš moadde jagi leat oaidnán máŋga ovdamearkka das ahte lea viehka eahpesihkkaris gávpi luoitit ruvkefitnodagaid deike. Suomas reastaluvai Talvivaara ruvke maŋŋil go buođđu luoddanii ja mearehis olu aluminiuma, kadmiuma, nikkel, urána ja sinka golggai viivvuheamit. Bájilis Davvi-Ruoŧas reastaluvai gieskat Northland Resources ruovderuvke oanehis áiggi maŋŋil go ledje doaibmagoahtán. Guokte stuorámus ruvkefitnodaga Davvi-Norggas, Sydvaranger ja Rana Gruber leat reastaluvvama lahka. Store Norske Gull lea vuollánan ja Dalradian, geas lea ohcanvuoigatvuođat beali Finnmárkkuduoddariin, lea geassádan. Dát čájeha ahte lea viehka eahpesihkkar buktet go ruvkedoaimmat bargosajiid ja sisaboađuid gielddaide. Lea baicce olu sihkkareabbu ahte dat bilistit mehcciid ja ahte dat leat hehtehussan boazodollui. 20 jagi maŋŋil eai leat vel ge Biedjovákkis čorgen albmáláhkái. Galgat go duostat roggagoahtit vel oktii, ja de soaitá reastaluvvat jagi maŋŋil go leat álgán?
Mis lea jo minerálaealáhus Guovdageainnus. Náránaš-geađgi galggai háhkat unnimus 50 bargosaji, muhto otne leat dušše moadde geasse-bargosaji. Suohkanii lea dát doaibma leamašan mihá stuorát gollun go dietnasin. Dál ferte suohkan baicce bidjat návccaid dasa ahte oažžut fitnodaga ollášuhttit lohpádusaidis ja geatnegasvuođaidis ovdal go rahpat ođđa ja eahpesihkkaris minerála-“máidnasiid”.
Ovtta áššis sáhttit leat ovttaoaivilis Arctic Golda hoavddain: Suohkanválggas čakčii berre minerálagažaldat leat guovddáš ášši. Válga berre nannet midjiide suohkanstivrra mii dohkkeha mearrádusa hilgut Biedjovákki plánaprográmma, mas leat bijut čorgemii ja ođđasit gilvimii ovdalis doaimmaid maŋis doppe, ja mii bearráigeahččá ahte fitnodagat main lea geađgedoaibma suohkanis ollášuhttet geatnegasvuođaidis divadiid máksima ja bargosajiid ektui.
Mii hástalat buot evttohasaid geat mieđihit nominerejuvvot ja geaid oažžut jienastit, ahte sii čielgasit dovddahit iežaset oainnu dáid áššiid birra.
Ávjovárri luonddugáhttenlihttu