Ruoná molsun eanet ruvkkiiguin?
Cealkámuš Finnmárkku luonddugáhttenlihtus
«Globála dálkkádat- ja birashástálusat gáibidit nuppástuhttima servodahkii mas šaddan ja ovdaneapmi dáhpáhuvvá luonddu gierdanrájiid siskobealde. Fertet sirdit buktagiidda ja bálválusaide mat addet mihá unnit váikkuhusaid dálkkádahkii ja birrasii go dál. Servodagas ferte čađahuvvot ruoná molsun. Dát šaddá gáibideaddji, muhto lea vejolaš.»
Geat jurddašat ahte lea čállán dán? Framtiden i våre hender? Luonddugáhttenlihttu? Bellona? Birasbellodat ruonát? SG? Ruoksat? Ii fal, čálli lea duođaid Dálkádat- ja birasdepartemeanta, dálá ráđđehusa vuolde. Dát čájeha ahte biraslihkkadus ja birasbellodagat leat ollen guhkás hukset ipmárdusa ahte mii dárbbašit mannat eará guvlui. Eanaš olbmot háliidit váldit luonddu vára boahtte buolvvaide ja bissehit dálkkádatrievdadusaid. Dán ferte maiddái ráđđehus váldit vuhtii – goit sániiguin.
Dál leat measta buohkat šaddan ruonán. Daid gaskkas geat dorjot «det grønne skiftet» dahje ruoná molsuma leat NHO ja Norsk Bergindustri. Sin oassi lea burgit nu ollu «ruoná minerálaid» go vejolaš. Logihkka lea: Ruoná molsun lea molsun fossiila energiijas ođasmahtti energiijii. Dalle mii fertet hukset nu ollu biegga-, čáhce- ja beaivvášfápmorustegiid go vejolaš. Buot minerálat mat sáhttet geavahuvvot dasa leat danin dakko bokte definerejuvvon ruonán. Beaivvašpanelat dárbbašit kvárcca, danin ferte viiddidit Elkema kvarcihttaruvkke Deanus ja álggahit ođđa ruvkke Sáltoduoddarii. Buot fápmorustegat ja fápmolinját dárbbašit veaikki, danin ruvkket Riehppovuonas ja Sulečealmmas. Dárbbašuvvo hárves eanametállat, maid fertet danin burgit juohke vejolaš sajis. Bieggamillut ja čáhcebuođut dárbbašit betoŋŋa, danin fertet goaivut eambbo kálkageađggi. Ruovdi maid dárbbašuvvo, álggahit fas Sydvaranger. Alumiidna, kobolta ja titan sáhttá maiddái bealuštit ruoná ákkáiguin. Buot minerálaid gaskkas, mas soaitá livččii vejolaš dinet ruđa, ii baljo gávdno oktage man birra NHO ja Norsk Bergindustri ii sáhte dadjat ahte buvttadus lea buorre birrasii.
Aviisačállosis čálii gieskat NHO Finnmárkku ja Nordlándda regiondirektevrrat viiddát dan birra man dehálaš lea háhkat minerálaid, muhto ruvkedoaimmaid negatiiva bealit ledje čiegaduvvon ovtta cealkágii, ahe báikkálas biraskonsekveanssaid ferte vihkkedallat árvoháhkama ja bargosajiid ektui. Čuolmmat hilgojuvvojit dáinna: «Muhtin sajiin mii fertet eallit bázahusaid vurkemiin, maiddái merrii, go dát árvvoštallojuvvo buoremus čovdosin.» Go muhtumat sáhtášit dinet ruđaid (ng. árvoháhkan), galgá biras ja báikkálaš olbmot gáidat. Mii «fertet» NHO mielas eallit bázáhusaid bálkestemiin merrii, vaikko ollu badjel 99% máilmmi ruvkkiin birget dán haga.
NHO ii sáhte leat vealtán gullat ovddeš ruvkedoaimmaid váikkuhusaid birra. Sii fertet diehtit ahte Báhceveaivuonas šattai čáhcekvaliteahta jođanit hui heajusin mannan háve go Sydvaranger álggahuvvui, ahte Riehppovuota guolit billašuvvui 1970-logus ruvkebázáhusain, ahte boares veaikeruvkket leat mirkkohan jogaid ja jávrriid ja ahte ain leat máŋga nuoskadančuolmmat boares ruvkkiid maŋŋá. Sii berret maiddái diehtit ahte measta buot ruvkeprošeavttat dán guovtti fylkkas lea uhkádus boazodollui, ja máŋggas maiddái eanandollui ja guolásteapmái.
Dán čállosiin čájeha NHO ahte sii eai áiggo váldit dáid čuolmmaid duođašin. Sii eai hálit makkárge ruoná molsuma minerálaealáhusas, muhto joatkit ja viiddidit njuoskadeami, ja sii luhttet dasa ahte stáhta šaddá geavahit fámu vealahit buot vuostálastimiid, nu go dagai go politiija ja duopmostuolut 2016:s geavahuvvui sin vuostá geat háliidedje suodjalit Førdefjorden.
Ráđđehussii mearkáša ruoná molsun dušše fal nannet ođasmahtti energiijabuvttadeami. Eai hálit unnidit fossiila buvtadeami, mii galgá joatkit ollásit dassái go eai gávdno šat eambbo olju. Gal lea koalladoaibma bissehuvvon Svalbardas, muhto dušše fal ekonomalaš sivain, ii fal birrasa dihtii. Bealuštit Norgga olju ja koalla dainna ahte dat galggašii leat buhtit go eará riikkáin, vaikku dutkit áigá leat čájehan ahte dat ii doala deaivvasa.
Minerálariggodagaid sáhttá burgit dušše oktii, ja jus joatkit dálá leavttuin, de lea farga guorus. Ovdal go mii álggahit ođđa ruvkkiid de mii berret iskat lea go vejolaš unnidit dárbbu, omd. ráhkadit diŋggaid mat bistet guhkit ja nannet ođđasisgeavaheami. Jierpmálaš ruvkedoaibma eaktuda ahte lea albma dárbu, ii leat doarvái dadjat nugo Norsk Bergindustri: «Go lea jearru, de lea dárbu».
Sihke NHO ja ráđđehus háliidit lasihit ruvkedoaimma mealgat. Muhto sis ii leat makkárge plána unnidit luonddubilidemiid, ii fal vealtit nuoskkadeami, ii ge unnidit CO2-luoitimiid. Sii eai hálit albmá «ruoná molsuma», dušše ođđa vejolašvuođaid dinet ruđaid ja boađus šaddá ahte bilidit eambbo sihke luonddu báikkálaččat ja dálkkádaga globálalaččat.
Mis berre leat ruvkedoaimmat Norggas. Muhto dálá ruvkedoaibma dárbbaša duođaid «ruoná molsuma», mas deadduhuvvo doaimmat mat sáhttet hehttet luonddubilideami ja nuoskádeami. Nu guhká go eiseváldit eai ge ealáhusa searvvit eai ipmir dan, de ii leat dohkálaš álggahit ođđa ruvkkiid Norgii.